Skype'i juured

Rahvusvahelisi mängureegleid ja katse seadustada agressioon

 
 
Seoses asjaarmastajate 28 punktilise „plaaniga“  Ukrainas rahu teha esitas Juri Švets (link: Wikipeedia EST, Wikipeedia ENG) eile JUUTUUBIS nr1050 põhjaliku nimekirja kehtivatest mängureeglitest. Teen lühikokkuvõtte. 
 
  1. Lepingu sõlmisel tuleb lähtuda rahvusvahelise õiguse reeglitest 
  2. Ükski riik ei ei saa oma territooriumi laiendada jõu abil 
  3. ÜRO peatükk 55 ei luba ühel riigil piirata teise relvajõudude  suurust 
  4. Viini konventsioon ja Rooma statuut ei luba sõjakuritegude korral amnestiat 
  5. Viini konvetsioon p.52 ei luba  lepingute sõlmimisel  mõjutamist ähvardamisega. Eriti reaalse sõja korral. 
  6. Plaan ignoreerib ÜRO Peaassamble (PA)resulutsioone 11/1,11/4,11/5, mis ei luba ühe riigi territooriumi küsimusi arutada ilma selle riigi osavõtuta ja selline dokument on õigustühine isegi juhul, kui see riik ähvarduse mõjutusel selle  dokumendi allkirjastab
  7. Annektsioon on lubamatu ja seda ei tunnustata
  8. ÜRO Põhikiri artikkel 2 p.4 absoluutne keeld jõu kasutamisele piiride muutmisel
  9. ÜRO  PA resulutsioon 26/25 agressioon on rahvusvaheline kuritegu
  10. ÜRO PA resulutsioon EC 11/4  2022 ei luba riigi staatuse muutmist
  11. Viini konventsioon  artikkel 53 ütleb, et sellised rahvusvahelist õigust rikkuvad muudatused on õigustühised 
 
Iga riik, kes seda plaani toetab rikub ÜRO Põhikirja(PK) 
 
 
ÜRO  PK artikli 51 annab riigile õiguse enesekaitseks. See ei piira vahendite  nimekirja enesekaitseks.
 
 
Rikutakse ka rahvusvahelise kohtu otsuseid. 
 
Enesekaitse õigust ei saa piirata kolmandad osapooled. 
 
Rooma statuut artikkel 29 rahvusvaheline kriminaalkohus artikkel 10 Viini konventsioon, et antud amnestiat ei saa sõjakuritegude puhul rakendada. Korruptsioon ja riigi energiajulgeoleku kahjustamine. Rikuvad rahvusvahelist finantssüsteemi. Amnestia punkt tuleb asendada auditiga. 
 
Helsingi akt 1975, Pariisi harta 1990, OSCE mitmed dokumendid keelavad Euroopa julgeoleku struktuuri muudatused ilma Euroopa riikide osavõtuta. 
 
See „plaan“ on katse seadustada agressioon. 
 
Isegi kui Ukraina pool tahab seda allkirjastada, ei saa ta seda teha. 
 
 
 
See kõik ülaltoodu toob esile Balti riikidega juhtunu läbi MRP lepingu. Viimane on aga NL poolt 24.12.1989 tagasiulatuvalt alates 23.8.1939 õigustühiseks ja kehtetuks kuulutatud. Samas on RoF NL ametlik õigusjärglane 25.10.1995 ja pole tehtu heastamiseks midagi teinud, MRP kestab edasi. 
 
E(ns)V pole EW.
 
Kõik sellised nähtused saavad alguse info puudumisest ja halvast kommunikatsioonist. 
 
SKYPE pole kohale jõudnud ja  tulemuseks 19 sajandi arusaamadel toimiv agressor. 
 
Meil on sellel ideaalside suunal ja eriti inimestevahelise suhtluskultuuri vallas veel palju arenguruumi. 
 
 
Oleme nagu  väike laps, kes alles esimesi samme teeb. 
 
 
13.06 
 
23.11.2025 
 
Jüri Malsub 
 
 
Video: