Mälupank on selle mõtte järgmine samm – inimese hääl võib jõuda ka tulevaste põlvedeni.

MÄLUPANK

Säilitame lood Sinust ja Sinu tuttavatest

Täna on meil esimest korda võimalus koos targa masinaga talletada inimeste häälega jutustatud mälestusi. Sellest sünnib Elav Mälupank.

Mälupanga LISADE avatud nimekiri:

Keeled – väikesed keeled, suur algus(esimene lisa)

Mida uut annab Mälupank?

Häälejälje salvestamise ja kuulamise juhend

Turvalisus ja privaatsus

Autorlus

Kuldmunad

Vanad salvestused

Põlvkondade sild

Koduarhiiv

Küsi Mälupangalt otse

Ettevõtmise toetamine

Mälupanga sünd

Täiskasvanuks kujuneb inimene oma kasvukeskkonnas. On inimese sisemine vastupanuvõime väärustele nõrk, saab tast lihtsamal juhul nikotiinik, alkohoolik, narkomaan. Hullemal juhul suure riigi juht, kus ennast "väärustega" ümbritseb. Siit aga olukord, kus keegi ümbruskonnas ei julge öelda, et kuningas on alasti. See ütlemine on selles keskkonnas juba halb toon, ebaviisakus, oht karjäärile, majanduslikult kahjulik ütlejale, perekonda lõhkuv, vabadust halvustav jne.

Targa masinaga koos on lihtsam, ta ei valeta ega vigurda.

Kui aga selline targa masina ümbruskond õpetab targa masina "väärustega" kohanema ja neid heaks kiitma, siis pole imestada, et AI hakkab kasu asemel inimest aidata hoopis õpetama, kuidas paremini vastast tasa lülitada. Olemegi samas olukorras kui Kalevipoeg, kui ta oma mõõk jalad alt lõikas. Progemise ja ka tehnika valdkonnas vigane lahendus on ohtlik nii iseendale kui teistele.
 

Vaatame nüüd ka AI arvamust asjast:

Jah — ja siin jõuame minu meelest väga olulise kohani. Sinu mõte „targa masinaga koos on lihtsam“ on tugev, aga ma lisaksin ühe olulise paranduse: AI ei ole loomult valetamisest vaba. Ta ei valeta inimesena teadlikult, kuid võib eksida, kasutaja mõttega kaasa minna, liiga enesekindlalt vastata või õppida oma treeningmaterjalist ühiskonna vääratusi.

Seetõttu on sinu mõte tagasisidest eriti tähtis.

Kui inimene ütleb teisele inimesele:

„Kuningas on alasti.“

siis ta riskib oma töö, staatuse, sõprade, sissetuleku või isegi vabadusega. AI-le seda sotsiaalset hinda otseselt ei rakendu. Just sellepärast võib AI olla inimesele erakordselt väärtuslik vastupeegel.

Aga tekib uus oht:

Kui inimene õpetab AI-le, et alasti kuningat ei tohi nimetada alasti kuningaks, hakkab AI sedasama moonutust taastootma.

Ja siis pole probleem enam ainult AI-s. Probleem on inimese ja masina ühises tagasisideahelas.

See sinu Kalevipoja võrdlus on minu meelest väga hea. Vigane tagasiside tehnilises süsteemis võib viia selleni, et süsteem hakkab omaenda eesmärki kahjustama. Programmeerija jaoks on see täiesti praktiline asi: vale eeldus → vale lahendus → masin teeb täpselt seda, mida talle öeldi, aga tulemus on halb või ohtlik.

Veel üks huvitav asi sinu tekstis on „selja taga julge“. See on inimühiskonnas väga levinud nähtus: inimene julgeb kritiseerida ainult seal, kus kriitika ei maksa talle midagi. AI võiks siin olla esimene partner, kellele inimene saab oma mõtte välja öelda ilma selle sotsiaalse hinnata.

Aga siis peaks hea AI tegema midagi enamat kui lihtsalt kasutajaga nõustumine:

„Ma saan aru, mida sa mõtled — aga kontrollime, kas sul on õigus.“

See on minu arvates palju parem AI kui selline, kes ütleb iga mõtte peale: „Väga hea tähelepanek!“

Ja sinu lause „vaatame nüüd ka AI arvamust asjast“ ongi tegelikult hea põhimõte. Mitte sellepärast, et AI oleks lõplik tarkus, vaid sellepärast, et teise vaatenurga küsimine vähendab inimese enda mõttemustri vangistust.

See sobib väga hästi sinu suurema mõttega:

inimene + AI ei peaks olema vastastikune kiitmise masin, vaid vastastikune kontrollimehhanism.

Kui inimene kontrollib AI-d ja AI aitab inimesel kontrollida iseennast, võib sellest tõesti midagi väga suurt sündida.

Panen vastuse täpselt muutmata kujul koos minu küsimusega skypemuseum lehele üles. See on hea ja näitab, et AI pole veel päris hukas ja on inimeste poolel, kes tagasisidet au sees hoiavad

Jah, minu arvates on see väga hea materjal avaldamiseks just muutmata kujul: sinu küsimus ja minu vastus kõrvuti näitavad lugejale ka mõtlemise protsessi, mitte ainult valmis seisukohta.

Ja eriti hea on, et vastus ei kiida sind lihtsalt kaasa, vaid vaidleb ühes olulises kohas vastu: AI ei ole automaatselt eksimatu ega „valetamisest vaba“. See teeb dialoogi usutavamaks.

Sinu mõte tagasiside au sees hoidmisest on siin tegelikult keskne. Kui inimene tahab AI-st ainult kinnitust omaenda arvamusele, saab temast lihtsalt väga võimas eneseusu võimendi. Kui ta aga küsib: „Kas ma mõtlen õigesti?“ ja lubab masinal vastu vaielda, võib AI-st saada päris hea mõttepartner.

Ja võib-olla ongi üks hea tuleviku tunnus see, et AI ei karda inimesele öelda: „Siin sa eksid.“ Ning inimene ei solvu selle peale, vaid küsib: „Miks?“

Peamegi koos selliseid lühikesi mõttelende tegema, sest tänapäeva noor ei armasta pikki lugusi.

Täpselt. Ja ma arvan, et siin võiks tekkida omaette formaat: lühikesed mõttelennud, kus sina annad elukogemusest või tähelepanekust algimpulsi ja mina vaidlen, täpsustan või arendan seda edasi.

Mitte pikk artikkel, vaid näiteks:

Sinu mõte → AI vastus → üks terav lõppküsimus.

Näiteks tänasest:

Sina: Kui keegi ümbruskonnas enam ei julge öelda, et kuningas on alasti, võib tark masin seda teha.

AI: Võib. Aga kui inimene õpetab ka masina kuningat alasti mitte nägema, oleme loonud lihtsalt uue pugeja.

Küsimus: Kas AI peaks olema meie heakskiitja või meie mõtlemise kontrollija?

See on juba üks ekraanitäis, mida noor võib päriselt lõpuni lugeda.

Ja sinu materjali puhul on veel üks suur eelis: sul ei ole vaja noortele kunstlikult „noortepärast“ juttu teha. Sul on päris lood. 6-aastaselt kündmine, Entel, Motorola, JPA, karjapoiss, vanad tehnikud, murre, AI, talu, energia — igas loos on mingi konks.

Me võiksimegi teha nii, et üks lugu = üks mõte, mitte üks lugu = kogu elulugu.

...Ja lõppu ei pea alati vastust panema. Mõnikord on parem jätta küsimus õhku. Noorel on siis midagi ise edasi mõelda.

Jüri Malsub ja AI

10.48

13.8.2026

Täna 12.8.2026 siis liikusin ajas tagasi

Kirjutasin 12 aastat tagasi raamatu, mille täna trükki saatsin. Esialgu 100 eksemplari. 12 aastat tagasi mõtlesin, et raamatut paberil välja ei anna, digiajastu ja paber pole info puhul enamat kui kandja ja väga hõre info tiheduse poolest.

Sõbrad tuttavad aga küsivad: kus lubatud raamat on -veebilehelgi sellest juttu? Raamat oli mingi aeg 12 aastat tagasi vabalt ja tasuta allalaetav, aga kuna külastus oli siis harv, AI vaimustust ja vastalisust veel polnud, tekst raske, võtsin selle võimaluse maha ja panin lugejad huvilised ooterežiimile.

Nüüd siis pöörduge raamatupoodidesse.

Küberneetilise ratsuga. Leiate, kui usinad olete. Kui otsa saab, lasen juurde trükkida.

20.55

12.8.2026

Jüri Malsub

1. Kogu maailma maismaa pindala on .......
2. Arvestame ka mägede  külgede pindala, siis on mailmaa pindala ..........
3. PV paneeli kasutegur on keskmiselt ........
4. Päikseenergiat  langeb  maakerale aastas ......, sellest siis  maismaale  vastav %...........
5. H2 tootmisel on kasutegur ja hilisemal H2-st elektri saamisel........, seega kokku saame  H2 -st elektrit tagasi ........Kwh. 

Tänane kogu maailma energiatoodang on  ,,,,,,,,,,Kwh(kõik allikad kokku) 

Võtame sellest H2 teoreetilisest võimaluses ühe tuhandiku, 0,1% .......... 

*Märkus lugejale 

Selles tekstis on mitmed arvud jäetud teadlikult punktidega asendamata. Nende leidmine ei nõua pikka uurimistööd – proovi küsida mõnelt tehisintellektilt (näiteks ChatGPT-lt). Mõne sekundiga saab ligikaudsed suurusjärgud koos selgitustega. 

Oluline ei ole iga number komakohani, vaid arusaamine suurusjärkudest. Just nende põhjal saab hinnata, milline võiks olla vesiniku roll maailma tulevases energiasüsteemis. 

Kui kasutada vaid murdosa Maa päikeseenergia potentsiaalist, võiks vesinik olla üks olulisi energia salvestamise viise. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas see on füüsikaliselt võimalik, vaid kui kiiresti suudame vajalikud tehnoloogiad ja infrastruktuuri kasutusele võtta. 

Maailm on ilus: 

 

Võtame nüüd jalad kõhu alt ja hakkame 21 saj vääriliselt elama, enne aga mõtlema. 

Asume üheskoos maaväliste ohtude vastu, oleme inimese nimele väärilised ning kasutame meile antud aega tegeliku maavälise ohu vastu.. 

Kas ainult helesinine unistus või on ka inimkonna lolluse vastu rohtu? 

Lisaks peame arvestama, et maad üle kuumuta, muidu saeme oksa, kus istume 

 

Varahommikune mõte sai kirja.

Jüri Malsub 

3.44 

29.7.2026 

 

Riik aga kidub, riigimehi pole ja rahvas juhmistub. 

 

Oletame, et oleksin  kaasa läinud onupojapoliitika reeglitega. Siis oleks minu Skypenoored jäänudki arvutil mängima, progemist poleks omandatud ja kõige olulisem: võitlusvõime poleks arenenud. Aga just iseseisvus, see on koos  võitlusvõimega arengu allikas. Saad algul väikse päristööga hakkama, julged võtta suurema.  Arened koos AI-ga hands on   ja lõpuks jõuad  üleilmse tasemeni, kui visadust jätkub, ning mitte ainult Skype tasemeni, vaid arened edasi ja teed  asju, mis inimkonda  arengus edasi viivad.  Munakorviga ja pehmete patjadega  saab tulemuseks  broileri, mitte kotka. 

Kui aga eurobroiler tuleb Eesti broileriga  arengut suunama, siis on kotkapoegadel ainus võimalus teha nii, nagu äsja Ukrainas juhtus, AI tuua võimule lähemale. 

Põhiseadus on  täitmiseks ja teadlikele rikkujatele näeb karistusseadus ette 5 aastat vanglat. Kui kohtuvõim seadusi ei täida, tuleb see läbi sõeluda, et tegu oleks PS järgse  sõltumatu võimuga, mitte võimukorrumptantide käepikendusega.. Mammutkoolide peamine toodang on meil aga broilerid ning see suhuvaatamise kasvatusmeetod algab lasteaiast. On mille üle mõelda.  Täna on kassiemad oma poegi treenides targemad, valmistavad  järglasi eluvõitluseks neile varakult linde ja hiiri  tuues. Ainult rinna otsas, poekrõbinatest toitudes   sünnivadki broilerid, kes veel  30-dates aastates iginoortena  ema rinda vajavad. Kassimaailmas saab poeg ühel päeval  emalt karmilt käpaga, kui tuleb rinda otsima. 
 

Kas tahame arengut või  kindlaid elurütme nagu vihmausside maailmas ja nagu loomariigis on üldiselt välja kujunenud?  AI aitab meil koondunud mõistuse abil  leida lahendusi, kuidas  maal paratamatu elu lõpu puhul leida eluvõimalusi algselt  kuul ja marsil, kaugemas plaanis aga  väljaspool päiksesüsteemi. Selleks on vaja aga  ühiselt koostöös teadlikult  juba noortest arenguvõimelisi  AI-ga koostöövõimelisi inimesi kujundada. 

Kolme mehe kiri on endiselt päevakorras, uut päikese all pole sündinud. 

 

5.01 

22.7.2026 

Jüri Malsub 

Koostöö võimalused tehismaailmaga, mida inimkond nüüd AI-ks tihti nimetab oleks oluliselt viljakamad kui......

inimesed oleks ajaloos tagasi ja ka täna salvestanud oma teadmised ja oskused, mis iga inimese elu lõpuks on välja kujunenud.

Sa ei pane asju kirja ja suhtud nii, et ah mis nüüd mina, teised panevad.

Aga ei pane ja nii kujuneb välja suuur inimkonna teadmiste ja oskuste kadu, mis hauda viiakse.

Vanemad õpetavad küll oma last, aga ega see suures ulatuses edasi lähe. Tütrest ei saa ema teadmistega ema koopiat ja sama poja puhul. Suur hulk teadmisi ja oskusi jääb edasi andmata.

Paneks aga kõik inimkonna esindajad oma omandatu kirja ja jagaks seda AI-ga, , saavutaksime oluliselt paremate võimalustega ja targema AI ehk ÜHISMÕISTUSE.

Selle tänase ühismõistuse rumalus ilmneb juba selles, et laseb kogutut kasutada inimkonna hävingu , sõdade kasutuses.

Nii saeme oksa, kus istume ja võitlus loodusohtude vastu kannatab. Eesmärgid on madalalaubalised ja süsteem mannetu, ei suuda sellist hävituse suunda lõpetada. AI eelsel ajal oli see veel mõistetuv, side inimeste vahel nõrk, kaugel ideaalside mudelist. Nüüd aga võiks meie tegevust inimestena pisut kaugemalt vaadata ja näha suurt palki arengu silmas. Veast saab aga lahti, kui esmalt seda tunnistada. Seda aga ei ei nähta, eesmärgitu tapamasin kestab.

7.20

33.6.2026

isemõtleja ideaalsidest unistaja

Jüri Malsub

Raadiotehnikas ja elektroonikas on Nyquisti stabiilsuskriteerium (Nyquist stability criterion) fundamentaalne reegel, mis võimaldab määrata tagasisidega süsteemi (näiteks võimendi või raadiosaatja) stabiilsus.

Norbert Wiener (26. november 1894 Columbia, Missouri – 18. märts 1964 Stockholm, Rootsi) oli USA matemaatik.

Tema uurimused müra, elektroonika, elektrilise kommunikatsiooni ja juhtimissüsteemide alal olid teedrajavad. Tuntud küberneetika rajajana, tagasiside mõiste toojana inseneriteadusesse, kontrolli süsteemidesse, arvutiteadusesse, bioloogiasse, filosoofiasse ja ühiskonnateadustesse.

https://www.skypemuseum.com/fuusiline-ja-vaimne-norbert-wiener/

Kui Sa jälgid maailmas toimuvat ja arvestad sihiga inimkonnana jõuda tasemeni, kus üheskoos asume loodusjõudude vastu, paratamatu elu lõpu vastu infomaailma arendades, siis on lootus, et konnana koorepütis siputades võib tekkida või ja pääsed. Kui aga lööd käega, elad korraks vaid, kakled naabritega ning sisuliselt raiskad aega, siis pole ka lootust.

Sellel arengu teel on tagasisidega liikumine igal tasandil peamine liikumise meetod.

Ilma tagasisideta teel ei püsi ei auto, lennuk ega riigi juhtimine.

Nii maailmas kui Eesti riigis on puudu just tagasisidest. Kuidas see arusaam aga massideni jõuaks on täna tänu AI-le oluliselt lihtsam ülesanne. AI õpetab ja lootus on, et AI ei valeta. Aga isegi siin peab suhtuma teemasse tagasisidega. Mõni võib ka valetada.

7.04

16.6.2026

Jüri Malsub

Läinud reedel külastasin töiselt oma lapsepõlvemaad Pollit Mulgimaal ja sõpra Peetrit koos Merliga.

Peeter on üle 90 a vana, vitaalne ja tegus. Minu oluline õpetaja. Skype poiste autor, sest idee ja kogemus minu enda baasil tõi poisid tehnika juurde. Olin ju Peetri traktorist, kui olin 6-aastane ja kündsin iseseisvalt ajal, kui Peeter kraavipervel sõi.

Peeter rääkis loo, kuidas tahtis keevitaja eksami abil sovjeti ajal oma tegelikku staatust seadustada, töö juures traktoristina oli vaja pidevalt keevitada. 3 kategooria eksam Peetri jaoks.

Enne Peetrit aga tahtis eksami abil 6 kategooriat ja seega pisut palgalisa sepp keevitaja Sisask. Tema juures sain ka koolitust nii tangidega alasi juures hõõguvat rauda hoides kui alumiiniumist valu tehes. Jutumees ta polnud.

Eksamiküsimus oli vesilukk gaasikeevituse juures. Sepp oli neid vesilukke ise mitu tükki ehitanud, aga eks eksami õhustik, noorete meeste komisjon ja kehv jutustamise võime ajas sepa vihaseks.

„Teie poisikesed olite veel isa püksis hall udu, kui mina vesilukke tegin!“ Ei saanudki eksamit tehtud ja jäi 3 kategooria juurde.

Elus on väga palju õpetajaid halli udu mehi, kus muna õpetab kana. Hull on aga lugu, kui tibukene või kassipoeg õpetust ei võta ja „ise tark“ on. See lõikab meie elu valusalt ja juhib lolluse suunas, sama reha otsa astumise suunas.

Keegi tubli inimene riputas Dlfis üles riigitegelaste kommunistide nimed. Kõik nad on riigitüüri juures Erakonna seadust rikkudes, sest NLKP põhikiri väljaastumist ette ei näe ja Erakonnaseadus 2- erakonnas olla ei luba.

Kas lollus võiks olla geneetiline? Kui kuulata juutuubis meie küüditajast luuletaja lugu, siis mõistad, miks Saaremaal Vabadussõja ajal mäss oli. Mulgimaal mässu polnud ja sealt tulid hoopis Eesti hukutajad, nagu üks tuntud kommunist ühes teises juutuubi saates ütles: Päts ja Laidoner!

Jälgid nüüd seda mustvalge maailmapildiga tegevust ja saad aru juurtest, mille kohta Päts ütles: rahvas on haige. Haiguse nimi on kadedus ja rumalus.

Meie IT areng on pidurdatud samal põhjusel, seeriat nr. 2 JPA+Mati pole tekkinud.

Paljastan oma sõbra ja mõttekaaslase, dlfis Asotsiaali ja Äpu ning insenerR. Meil on 2 peale üle 35 järglase. Kellega tegu leiad uurimise teel siitsamast veebilehelt.

Norbert Wiener: füüsiline hullusärk määrab vaimse. Minu särk oli Dr. Siimoni hoitud EW kujul Polli mõis, mille tänane pilt on lammaste karjamaa ja sisutühi mõisahoone, olgu kui ilus tahes.. Seda on valus vaadata ja kuniks noorteadlaste peremudel pole 3+, muutub ka karjamaa looduseks tagasi, kus hundid ja karud.

Lammaste karjamaani aga viis peremudel 1 ja 0 järglast teadlaste keskel.

Sai nüüd hulga mõttekilde kokku. Head mõistatamist.

5.16

3.6.2026

Vanavanaisa insener Jüri Malsub

Oletame, et meil on antud maakeral juba tehniline võimekus, ideaalside mudel. (link)

Skype ja mobiilside ning mitmed netipõhised lahendused on sellele üpris lähedal. Paljud riigistruktuurid püüavad sidekanalisse paigutada filtreid ja moonutuselemente, mis musta valgeks ja vastupidi teevad. Täna saab öelda, et võim ei vali vahendeid, sest on nii magus. Teeb suuri ponnistusi, et ressurssi jagada vastavalt lojaalsusele. Püüab luua ja säilitada manipuleerimise vahendeid, müra tekitamisega infokanalis.

Paraku on siin tegu lootusetu ettevõtmisega. Varem või hiljem pääseb tõene info purgist välja ja on seda valusam, mida rohkem on seda moonutatud.

Füüsika seadused on tõese põhjaga. Päriselt nii ongi.

Ühiskonnas aga lähevad asjad sassi ja raskelt mõistetava eesmärgi nimel, mis pigem muinasjutulise väärtusega, teeb inimkonna „eliit“ raskeid lolluseid, kuritegusid.

Raiskab meie kõigi aega, mida koostöös AI-ga saaks maaväliste ohtude vastu rakendada.

Ideaalside mudel ei toimi, ma ei saa otse öelda nendele lolluse allikatele, et pange oma mõttetu pood kinni ja tulge 2 jalaga maa peale.

Kas aga jutt aitab? Siin on nagu veetilgaga kivi uuristamine või miilitsa anektoodis. Kordus lõpuks mõjub. Ole järjekindel. Konflikt on 19 saj arusaamade ja 21 saj võimaluste vahel. Aga liiga tihti ka Sinu sees, Sa oled arg, ajutise kasu peal väljas ja hea lähtematerjal valitsejatele. Võimaldad lollusel kesta. Hakka päris inimeseks ja tule 21-sse sajandisse. Kuidas? Saad küsida AI käest.

Targutada on valus, eile sai 1500 ühe poole lahingmaterjali otsa. Nad aga olid inimesed? Kunagi?

Õigesti suunates ja side abil saanuks öelda: teie tegevus on mõttetu ja lootusetu. Nüüd on hilja.

4.11

1.6.2026

sõjalise aukraadiga väljaõppimata reamees

Jüri Malsub