Sa läksid vara ära, Su töö jäi pooleli...?  Ei, Reet. PEAMINE töö sai tehtud. Meil on 5 suurepärast poega ja 5 lapselast ja veel tulemas ning loodame, et palju.
Annikal ja Jaanil on 6 suurepärast järglast ning teistel veel..

See ongi EESTI ja EESTLASTE PEAMINE töö.

EI, ME ei LAHKU EESTIST. Me rändame infomaailmas ja elame oma KODUS, oma KODUMAAL Eesti Wabariigis, mitte ensv-s.. kuigi täna on veel Wabariigini pikk tee.

Lisaks aitasid Sa kirjutada Eesti nime suuurelt maailmakaardile. Sa olid osaline. Kui ehitasime seda tänaseks taevasse tõusnud raketti ja seda eimillestki ja seda infomaailma mastaabis täielikus lootusetus olukorras NL okastraataia sees, olid Sa väga oluline osaline. Kas seda teatakse? Koidula luulet tuntakse Eestis ja pisut ka raja taga. Usas olles ütlesime politseile: oleme Eestist ja ta teadis Eestit...jah, see on Texases! Üldiselt väga tihti teatakse just nii, nagu USA politseinik.. Siin ei saa eriti kedagi peale meie endi süüdistada. Küsida Eestis, et kus asub Põhjalaht ja enamus ju ei tea.

Kui aga küsida, kas teate , mis on Skype, siis seda teab hetkel maailmas suur enamus ja nii mõnigi tänane Eesti „riigimees”, kuigi ta ei tea Skypist ja tema tekkepõhjustest midagi. Ensv polnud ju Skype arenguloo osaline. Me polnud piisavalt edevad, aga olime piisavalt sisukad ning ajasime vaba infolevi asja. Insener ei olegi eriti edev. Oluline on aga hoopis see, et oleks rohkem loova inseneri moodi mõtlevaid inimesi, ratsionaalseid ja asjalikkeja tegutsevaid inimesi, nagu olid Sina. Ma ei pea silmas inseneri mõiste all karjääriinsenere-ametnikke, kellele on diplom nagu kargud lamajale.

Sa tegid suurepärast tööd meeskonnas Päikesesüsteemis, Maakeral, Eestis, Tallinnas, majas Kaera22 aastatel 1971 kuni 1994, pärast aga meie perefirmas, kui otsad koomale tõmbasime . Sa aitasid informatsiooniga õigel ajal ja õiges kohas . Sinu tõlgete ja mikroprogrammide najal liikusime edasi ja Jaan, Priit , Mikk ja Ahti (JPA-M) said tuule tiibadesse(1986 kuni 1994). Samuti Mati, Raul, Rein ,Tõnu ja Mart. Sa olid mulle alati kindel tugi nii kodus kui tööl. Oli seda vähe või palju, see on tagantjärgi targutamine. Ka jalgpallis on palju juhuseid, mõni meeskonna liige võib üldse mitte joosta, aga lööb just õigel hetkel ja lööb võiduvärava.

Me kirjutasime üheskoos Kaera22 meeskonna nimele: Skype poiste sünnikodu.
Skype poisid Jaan, Priit ja Ahti aga kirjutasid Eesti nime maailmakaardile.
Muidugi, saanuks Sa Microsofti poolt makstud 8,5 biljonit(USA) ehk miljardit usd omale, oleksid selle rakendanud selle nimel, et kõik lapsed alustaksid nagu JPA ja oleksid võimelised uusi Skype looma ning meie elu siin Päikesesüsteemis läheks Moore seadusega samas taktis, Õnneks on progress ja mõiste küberneetika siiski olemas ja loodame, et elu edeneb ning lollus ehk entroopia seda globaalselt ei lõpeta. Oleme arengu usku ja sellise arengu usku, kus ka inimene ja loodus alles jääb. Sina oled suuure panuse andnud.Oleme teatepulga edasi andnud ja oleme ju siin ilmas ainult teelised. Info aga jääb ning elab, kandjad vahetuvad. Inimene elab oma igavest elu mälestustes...ja kes teab, mis kõik veel on?
Jüri 26.1.2014....
Täna võitleme elu eest aga edasi ja võitleme lõpuni. Vabatahtlikku allaandmist ei tule.
Me võitlesime lõpuni, täna 17.50 11.02.2014 aeg sai otsa. Sa elad infomaailmas edasi, sest loodus ei saa nii loll olla, et info lihtsalt kaob tühjusesse

Kirjutan siia juurde mõtteid, mis Reeda lahkumise järgselt kuidagi kristallsed ja puhtad, nagu olid Sina, Reet!
Sa tahtsid elada veel ja me koos võitlesime selle nimel ka siis veel, kui öeldi: andke alla.
Me kaotasime neile, kes pidasid kõike loomulikuks, sest Vähk see tähendab, et surm? Kas ikka nii peab olema? Ei näe suurt vahet, kas teadlane-uurija –katsetaja töötab raku, netivõrgu, mikrokiibi või täheteaduse alal. Alati on ta vastasseisus seisaku ja entroopia ehk kaosega. Tugi just neile arengutele, mis võimaldaks edasiliikumist, on arusaamatult väike. Tihti aga on pidur stampmõtlemises. Me ei saanud minna lõpuni, sest see süsteem- tal on vähk ja lootust pole lihtsalt tappis . Teod saavad alguse mõtlemisest ja kui mõtlemine ette alla annab, siis jäävad ära nii edu kui võit. Hans Rudel on öelnud: kaotab see, kes ise tahab. Me ei tahtnud. Sind kanti maha, aga katset õlekõrte abil edasi liikuda ei tehtud. Me ei teagi tulemust ja see jääb piinama. Kui see piinaks neid, kes kollektiivse surmaotsuse tegid, oleks ka rohkem võimalusi neile, kes probleemiga VÄHK võitluses uusi lahendusi otsivad ja juba leidnud on. Kui Sind on viidud katsehiirega samasse kategooriasse, miks siis on katse keelatud, kui oled ise nõus, kui on nõus lähedased? Isegi ebaõnnestumine on parem kui surmamõistetu ja surma ootamise seis. Kasu teistele ja teadusele jäi olemata.

Tänan Teid kõiki, kes tavamõttes lootusetus seisus võidelda aitasid, eriti Tambetit, Annikat ja Kalevit.

 22.11.1948 - 11.2.2014