Programm noortele

 
 
Tahate saada sama võimekateks kui Skype autorid?
Alustuseks loe läbi minu raamat.
1.Moodusta meeskond 12-15 aasta vanustest poistest 2..5 liiget(sõpruskond - vabadus ja vaba tahe on edu  alus).
2.Alustage. Peamine on visa ISESEISEV töö.
3. 16 aasta pärast jõuate samale tasemele kuhu jõudsid JPA.
 
 
Tere.
 Annan Sulle kui meie ettevõtmise toetajale X riigist ja X rahvuse esindajale nüüd õpetuse, kuidas me edasi liigume.  Kõrgtaseme saavutamine on võimalik, kui alustada varakult.  Jaani, Priidu ja Ahti (JPA) - meie Skype autorite puhul oli minu peamine ettevõtmisele innustuse andja: kogemus pere esimese poja Matiga.
 Alla aasta vanuse Mati lugema õpetamisel PILT meetodil sellest hetkest, kui ta hakkas esimesi sõnu ütlema, olime olnud edukad.Seda koos  naise Reedaga -  õnneks ühtlasi inseneri ning eksperimentaatori hingega abilisega, tegime seda suure huviga. Juhiseks oli ajakirjas "Horisont" ilmunud vastav artikkel. Olime visad ja järjekindlad. Treenerikogemus sambo/judo alal ja minu treeneri Tõnu Lume eeskuju oli ka suureks toeks - siit minu julgus katsetada. Judos katsetad pidevalt uusi võtteid  ja kordad juba õpitut.
 Kassipoegadega õnnestunud treenimiskogemus lapsepõlvest baseerus samuti järjekindlusel, nende puhul oli tulemus oravate tasemel ronimisosavuse saavutamine kiire tulema , sest kass kasvab kiiresti. Ka kukkedega kogemus baseerus sellel, et kukk oli noor ja kergelt mõjutatav. Tulemuseks mõistusevastane ründaja ja lausa ohtlik tegelane.
 Eks inimene on ka loomariigi esindaja, seega on see küberneetilise ratsutamisoskuse tekitamine ikka seotud  noore inimese aktiivse arengufaaasi ärakasutamisega. Lugemisoskuse andmine  inimese juures on seotud veel sotsiaalse momendiga -inimene on rohkem arenenud kariloom kui kass. Seega kollektiivsuse moment.
Kokkuvõtteks (JPA+M(Mikk)+Mati)  positiivse tulemuse alus on see, et nende   vanus progemise alustamisel  oli parim(Priit 10.04.1972, Jaan 14.02.1972) - 1986.a.  sügiseks 14 aastat. Ahti  (2.05.1972) aga alustas kodus vanemate juhendamisel juba 10 aastaselt.
Mikk langes noorelt raha kui jumala (DJ amet pidudel) lõksu ja jäi meeskonnast välja. Vaatas rohkem olevikku kui tulevikku.
Mati(6.12.1975) oli aga liiga noor meeskonda kuulumiseks - selles eas tundlik koht. 
Tipptasemel  IT mehed täna aga mõlemad.
Tavaelus on kõigil poistel läinud hästi. Jaan lõpetas cum laude Tartu Ülikooli, Mati kuldmedaliga gümnaasiumi lisaks spordi-ujumisklassile, vees 8km päevas.
Võib järeldada, et  töövõimele tuleb see kõik kasuks. 
Nooremate ja vanematega minul kogemus puudub. Mati eeskuju annab võimaluse, et ka progema saab hakata 1 aastaselt. Ilmselt sarnase lähenemisega, mis PILT meetodil lugema õpetamisel. Katsetamata veel ja  samas oleks see teema väga huvitav ning mis kasutamata võimalused siin peidus on, võib  täna ainult aimata.
Vanemate diplomiga  kõrgharitud progejate osas on kogemus pigem kehvapoolne - seda just "sügavuti" mõistes võrreldes JPA-ga. Pole uut päikese all: õppimise aeg on nooruse aeg.
JPA saavutasid taseme, kus nad  isegi mälupildi (0..1) abil nägid asja sisu ja võimalusi programmi täiustamiseks. Nende areng ja tahtmine teha oli aga võrratu.  Pgem pidi pidurdama kui tagant torkima, samas just selles vanuses on nad koolis "raske iga".
Siit minu soovitus:
Poisid 12....15 aastat(tüdrukutega minul kogemus puudub)+ tõsine huvi ja tahtmine.
Meeskond-sõpruskond 2....5 liiget(3).
Rahvuslikult üks, on monoliitsem ja annab võimaluse heas mõttes konkureerimiseks mõne teise rahvuse esindajate meeskonnaga.
Alustada  lihtsast ja algtõdedest, ilma vundamendita maja ei püsi.(JPA tegid põhjalikku kodutööd 3 nädalat) ning kohe seejärel "hands on" režiimis edasi. 
 
Põhjalik ISESEISEV baasoskuste omandamine, õige vanus ja  võistlusliku hingega väike meeskond on  hilisema edu saavutamiseks KÕIGE OLULISEMAD!!!
See ongi minu kogemus, mida JPA on saavutatuga kinnitanud.
Püstitada kohe meeskonnasisesed ülesanded vabal valikul: Sina teed selle programmi ja mina selle ning vaatame, kuidas ja kellel paremini õnnestub. Samas üksteise abistamine ja ka taganttorkimine. Lõpuks üksikülesandeid lahendades saabub oskuste tase, kus saab üheskoos võtta ette mingi suurema ülesande, mis nõuab ka tööjaotust(JPA mängude tegemine Olivetti M24 MS DOS arvutil ENTEL  CP/M-80 arvuti järgselt). 
Mis on siin minu roll - pole ju midagi lausa uudset Teile öelnud?
Minu ja vanemate roll on alustamise juures julgustamine ja tulemuste korral  PLAKSUTAMINE,  toetava õlatunde andmine. Vältige negatiivset - sina oled loll ja sinust ei saa asja.... Mõnel võtavad asjad rohkem aega, seda tihti seetõttu, et inimene on põhjalik. Seevastu ka püsivam.
Täna on minu jaoks huvitav, et kui ma annan Teile kõigile sama nõu ja moraalset tuge, mida JPA+M+ Mati omal ajal said, kas Teist ka asja saab? Ma ei näe ühtki põhjust , miks ei peaks saama! Tulemus on igaühes kinni, tehke tööd, lisaks on see töö väga huvitav ja väga vajalik ning  kasulik Teilegi. Teete kõik lõpuks JPA eeskujul softi(tarkvara), mis 8,5 miljardit(biljonit USA) USD väärt!
 Tänases päevas on tööks kõik vajalik olemas võrreldes aastaga 1986, kus meil Eestis(juba aastast 17.6.1940) oli sovjetokupatsioon, arvutite asemel muuseumi eksponaadid   ja internet oli veel sündimata. Nüüd on nii nett kui Skype ja ma ei pea Teid kõiki tundma.  Samas meie kogemuse baasil on Teil kõigil võimalus!
Saaksime üheskoos progemisoskuse abil plahvatuslikult inimkonna arenguvõimet suurendada. Ligi 1000 000 000 -t JPA tüüpi meeskonda! 
Inimene ei peaks 21.sajandil olema teisele liigikaaslasele vaenlane ja selles suunas oma aega kulutama.. 
Miks?
Sest inimkonna tegelik vaenlane on meist mittesõltuv  universum - maailmaruum, kust homme võib tulla maad hävitav asteroid, kus aja jooksul maa läheneb päikesele, kus päikesesüsteem muutub lõpuks mustaks auguks ning mis iganes häving.
Selle vastu on ainult üks võimalus: meie informatiivne areng, teadmiste-tarkuse kogumine üleilmses koostöös. Informatsiooni ajatu kestmine on võimalik, vaja ainult sobiv kandja leida.
  Liigume küberneetilise ratsuga ning omavahelisi jõude koondades. Seda viimast peame taotlema ja kes on selle suuna vastu, ongi arengu VAENLANE!!
Me peame saama targemaks ja küberneetiline ratsutamisoskus on 
väga väga väga 
oluline.
Millised tehnilised vahendid ehk hobune?
Areng on siin olnud väga kiire - JPA+M+Mati alustamise ajal  oli operatsioonisüsteem CP/M-80 ,täna windows, android(linux) põhine - homme midagi uut veel. JPA alustasid Basic-u ja Pascal-iga, varsti aga siirdusid assemblerile ja lõpuks tegid otse koodis kõige  otsustavamaid kohti, sest arvuti kiirust polnud kunagi liiast.
See polegi nii oluline, mille baasil alustate. Võimalusi on palju ja parim tänases päevas valige ise, mis  Teile sobivam
. Oluline on õigel ajal alustada ja pidevalt tööd tehes edasi liikuda.
Tulemus? 
Kuhu kiiret?
 JPA startisid 1986 ja Skype sündis 2002. Ka vanasti kestis õpipoisi ja selli aeg ikka pikalt, enne kui meistriks saadi. Kes aga ei saa, see oskab hinnata tehtavat tööd ja saab toetada neid, kes sellel teel ja kes lõpuks meistriks  saavad.
Skype lugu peale 2002.a.
 
Mul on ääretult hea meel, et tänu JPA Skype saavutusele saan anda Teile nõu, mis viib meid arengu uuele tasemele - ratsutamisvõimeline MAA elanikkond, kes ühiselt astub inimkonna VAENLASE(hävingu, kaose -entroopia) vastu. Nagu üks suur sõjasalk. Enne aga peame  tegema lõpparve nendega, kes - mis  meid sellel teel takistavad.
Peamine vaenlane on LOLLUS kahe kõrva vahel meie peades ning mis sinna kinnitub nagu vähkkasvaja, kui me nooruse maha magame.
 
LISAKS siia veel rahvusliku  võistlusmomendi.
JPA+M+Mati on eestlased. Oleme väikerahvas ja samas mõtleme suurelt. Suurrahvas mõtleb väikselt - miks muidu on nad ajaloos pidevalt teisi hävitamas ja väikeste kallal. See on alaväärsuskompleks -elada oma  vaimset võimetust väikeste peal jõudu näidates. Siil ja elevant-mõlemad on osa loodusest ja siili hävitamine ei tee elevanti suuremaks. Väikerahvad on sisemiselt palju rikkamad ja ei taha ja isegi ei viitsi selle nimel pingutada, et kellegile kõrri karata.
Nüüd siin võistluses on olukord hoopis teine. Kas suurrahva esindaja suudab sisemiselt leida selliste väikeste meeskondade tekkeks  tahtmist ning just sisemist jõudu( progemine kellegi teise peas ja käsu alusel on sama  viljakas kui orja töö).
Oleks huvitav, kas suurrahvaste hulgast tekib selliseid meeskondi (JPA tasemele jõudnuid)  näiteks 1000 elaniku kohta rohkem kui väikerahvaste hulgast või on olukord vastupidine? Kokkuvõtte saame teha aastate pärast. Ma pakun võitjaks väikerahvaid. Või on parem tulemus seotud rahvuse kultuursusega?
 VÄIKE ennustusvõistlus.
Lõpuks:
Kooskäimise templite ehitamisest.
Asun koos oma vana tänaseks veel allesoleva  meeskonnaga vahendeid koguma maade kaupa Teie toetuste abil, et arendada igal maal välja koht(kohad), kus  JPA tasemel noored hiljemalt 16 aasta pärast võiksid kokku saada ja kogemusi vahetada. Üks asi on  suhtlus neti põhjal ja teine asi otsekontaktid inimeste vahel.  Esimene ei asenda otsekontakte ja suhtlust.
Seega sellised kohad peaksid olema ja ajaloost teame, on kirikud ja muud kooskäimise kohad. Esialgu mingit templit ehitada  vast polegi vaja, aga meie küberneetiline ratsu tahab ka kaeru ning oma talli.  Tahan vahendeid kasutada meie ühise asja jaoks, et inimkond ärkaks ja jõuaks 21. sajandisse JPA kulutasid Skype tasemeni jõudmiseks 2002-1986=16 aastat. Esialgu pole templeid vaja.
Seega aega meil on, täna saame hakkama ka ainult arvutite taga ja oma kodudes arenedes.
Kindlasti aga mõtleme välja midagi ilusat ja hingeülendavat, nagu on meil Eestis LAULUPEOD.
 Koolitusprogrammi rahaline toetamine on parim ja kindlaim raha paigutamise viis, antud valdkonna areng on paratamatus.. Eriti veel siis, kui saate otse toetada Teie poolt ellu kutsutud noortetiimi tulevikus, nii nagu mina Kaera22 meeskonnaga toetasin noortetiimi JPA arengut. Heateod ei unune.